Media
Here you will find articles written by our researchers in the media (new articles above).
(almost all information in Estonian language)
See also our TV and radio recordings and inaugural lectures:
Peale eripärase looma- ja taimeriigi on maailma eri riikides ka sellele iseloomulik pärmiseente kooslus. Tartu teadlaste loodud meetod hõlbustab kohaliku pärmirikkuse kaardistamist, mis aitab omakorda leida nende seast nii põllumajandusele kui ka biotehnoloogiatööstusele kasulikke liike.
ERR Novaator, 19.11.2024
Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets pälvis pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest Tiiu Silla nimelise elutööpreemia. Auhind anti üle Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil.
Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pälvinud Toivo Maimets on osalenud lugematul arvul avalikes aruteludes, mis puudutavad eri teadusalade suundumusi ja probleeme, aga ka eetilisi küsimusi. Maimets on oma väärtusliku tööga aidanud kaasa ühiskonna teaduspõhisuse kasvatamisele ja seisnud hea selle eest, et inimesed oleksid teadlikud tänapäeva meditsiini ja biotehnoloogia arengust. Samal ajal on ta pööranud rõhku ka eesti teaduskeele säilitamisele ja arendamisele.
ERR Novaator, 15.11.2024
Elus püsimiseks vajame peale vee makrotoitaineid, nagu valgud, süsivesikud ja lipiidid. Teadlaste tähelepaneku järgi on peale magusa, hapu, soolase, mõru ehk kibeda ja hõrgu ehk umami maitse veel nn oleogustus (ld ’rasva maitse’): oleme suutelised ära tundma mõne rasvhappe maitset.
Mida rasv endast üldse kujutab? Kus rasva talletatakse ja miks ta on vajalik? Vastab Tartu Ülikooli arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo.
Eesti Loodus, 08.11.2024
Carmen Kivisillast on saamas edukas biosektori ettevõtja, kellel taskus kahe rahvusvahelise investori toetus. Jah, sellest samast elavast Viljandi tüdrukust, kes õpingute käigus jõudnud omaaegsest unistuste suurlinnast Tallinnast õppima ja ennast täiendama nii Londonisse, Bostonisse kui San Franciscosse.
TÜMRI koduleht, 28.10.2024
Selleks et töötada valgusmikroskoobiga, on vaja eelteadmisi, kuid uudishimulik noor teadusjünger saab loodust lähemalt uurida ka luubiga. Kui kasutada veebis otsingusõna „luup“, saate tulemuseks sadu eri otstarbeks mõeldud ja ulatusliku hinnavahega plastist, metallist ja klaasist suurendusvahendeid. Millal kasutada luupi ja millal otsida abi mikroskoobist?
Tartu ülikooli (TÜ) loodusteaduste valdkonna mitme insituudi kultuuriklubide algatusel tekkis 2023. aasta alul mõte luua ürituste sari „Kord ja kaos“. Ürituste sarja teine sümpoosion „Maailma tähendusest" käsitles semiootika ja märgikeele tahke, mängides mõttega märgilisest maailmast, vaadelduna semiootiku, bioloogi, filoloogi, balletiartisti ja astrofüüsiku silmade läbi.
Kärt Tomberg on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) vilistlane, teadlane ja ettevõtja. Kaks ja pool aastat tagasi asutas ta Inglismaal ettevõtte, mis loodab oma teadusliku avastustööga lahendada ühe paljude inimeste jaoks olulise probleemi – jõuda tehisintellekti kaasabil rekombinantsete valgupõhiste ravimikandidaatideni.
Kasahstani pealinnas Astanas aset leidnud üleilmselt bioloogiaolümpiaadilt naasvate Eesti õpilaste tulemused on tublid. «Sel korral jäime naabritest küll maha, Läti ja Leedu õpilased said ka hõbemedaleid, eestlased kaks pronksmedalit,» teatas Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees Sulev Kuuse. «Aga soomlastega olime samal pulgal!»
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse jõuab hämmastavalt palju. Lisaks teadus- ja õppetööle on ta südameasjaks võtnud andekate teadushuviliste noorte toetamise. Ta korraldab kultuuriüritusi, kirjutab artikleid ja raamatuid ning läheb võimaluse korral, fotoaparaat ühes, matkama. UT ajakiri juuni (nr 3) 2024.
President Alar Karis presented the awards of the Cultural Foundation the President of the Republic in Kadriorg, Tallinn. The Young Scientist Award was given to University of Tartu Associate Professor in Genetics Hedvig Tamman and the Young IT Scientist Award to University of Tartu Head of Applied Natural Language Processing Liisa Rätsep.
Article in English: University of Tartu homepage, 08.05.2024
Articles in Estonian: Postimees, Novaator, Delfi, Õhtuleht, 08.05.2024
Interview with Hedvig Tamman in Estonian: Tartu Postimees, 10.05.2024
Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoor pakkus pingutavat mõttetööd kuuekümnele õpilasele 19 koolist ning selgitas välja parimad, kelleks osutusid Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased Annika Rääbis ja Violeta Jürgens ning Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi abiturient Karl-Erik Volberg.
Tartu Postimees 19.03.2024
2023. aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvis Sulev Kuuse ja Toivo Maimetsa koostatud eestikeelne ülikooliõpik «Rakubioloogia», aga ka Kohtla-Järve lasteaiaõpetaja Aleksandra Danštšikova loodud arendavad õppevideod eesti keeles.
Tartu Postimees, 15.03.2024
Äsja Tartu Ülikooli keeleteo auhinna pälvinud rakubioloogia professor Toivo Maimets rääkis saates "Plekktrumm", miks on tema jaoks oluline peamiselt ingliskeelses teadusvaldkonnas avaldada artikleid ka eesti keeles, kuidas aitab emakeel säilitada mõttenõtkust ja milles seisneb inimese imelisus.
Tartu Ülikooli keeleteo preemia pälvis Toivo Maimets koos kolleeg Sulev Kuusega eestikeelse kõrgkooliõpiku "Rakubioloogia" kokkupaneku eest. Igapäevaselt töötab rakubioloogia professor nii eesti kui ka inglise keeles – kolleegidega suhtlus ja artiklite kirjutamine käib inglise keeles, üliõpilastega suhtlemine eesti keeles. Terve rida artikleid on ta kirjutanud ka vene keeles.
Novaator, 12.03.2024
Jaak Truu, professor of microbiology at the University of Tartu, states that very little research has been done on the bacteria that break down oil in the Baltic Sea. This is currently the subject of his five-member study group. Although such organisms come in handy in pollution control, the targeted application of bacteria, he said, is by no means easy. Nevertheless, they have been used in the world in the past in the event of oil spills and the possibility of their genetic modification is still being explored.
Estonian Public Broadcast Novaator 17.01.2024
Kõik, mida Eesti teadlased on 21. sajandi esimeses veerandis suutnud ja tahtnud rakubioloogia kohta kirja panna, on nüüd kolm kilo ja 370 grammi kaaluvas kriitpaberile trükitud rakubioloogiaõpikus olemas. Ajakirjanik Aime Jõgi intervjuu õpiku koostajatega: Sulev Kuuse ja Toivo Maimetsaga.
Newspaper Tartu Postimees 06.10.2023
Artikkel PDF kujul avaldatud ajakirjaniku Aime Jõgi loal.
Uue eestikeelse rakubioloogia õpiku koostajad on lähtunud Vana-Rooma filosoofi Titus Maccius Plautuse sõnadest «Nemo solus satis sapit» ehk mitte keegi ei tea üksinda piisavalt – koostajaid oli sadakond.
Marek Strandberg, Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja, kirjutab oma muljetest "Rakubioloogia õpiku" esitlusel 27.09.2023 Tartus.
Newspaper Postimees 28.09.2023
In the October 2023 issue of "Horisont" magazine, Sulev Kuuse and Toivo Maimets wrote about how the idea of the comprehensive university textbook in Estonian was born and what can be found in the book.
Paper and e-magazine available HERE.
The two-way defence mechanisms of bacteria and phages, viruses of the bacteria, can offer a solution to antibiotic resistance problems. Hedvig Tamman, Associate Professor of Genetics at the Institute of Molecular and Cell Biology, University of Tartu, received the Starting Grant from the European Research Council (ERC) to study the microbial arms race. EurekAlert! 06.09.2023
Bakterite ja faagideks nimetatavate bakteriviiruste vastastikused kaitsemehhanismid võivad aidata lahendada probleeme antibiootikumide resistentsusega. Mikroobidevahelise võidurelvastumise uurimiseks pälvis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) alustava teadlase grandi aastateks 2024-2028. Sellest kirjutab Postimees 5.09.2023.
Juulis 2023 ilmus AirBaltic pardaajakirjas Mariann Männi poolt kirjutatud artikkel "How can bacteria get metals from waste?" (PDF-is lehekülg 71, ajakirjas leheküljed 138-139) Artiklist saab lugeda Eesti ettevõtte BiotaTec OÜ tegemistest. Biotatec OÜ-ga on TÜMRI-l tihe koostöö, mis hõlmab lisaks teadusmahukale uurimistööle ka teadmussiirdedoktorante doktoriõppes. Biotatec OÜ teadusjuht on TÜ üldise ja mikroobibiokeemia kaasprofessor Priit Jõers.
Originaalartikkel portaalis: Research in Estonia Europe needs metals. Bacteria can get it from waste.
Tartu Ülikooli biokeemia kaasprofessor ja BiotaTec'i teadusjuht Priit Jõers avastas koos Läti kolleegidega, miks stressitingimused võivad põhjustada suhkruhaigust ehk diabeeti ja teisi sellega seotuid nähtusi, nagu ülekaalulisust.
On olnud juba pikemat aega teada, et inimestel, kellel on kõrgem psühholoogilise stressi tase, areneb diabeet välja sagedamini. Siiani on aga mehhanism, mis seda põhjustab, jäänud selgusetuks. Keskne küsimus psühholoogilise stressi ja diabeedi vahelise seose puhul on see, miks tekitab selline seisund üldise, negatiivsete tagajärgedega ainevahetuse muutuse.
Artiklis kirjeldatakse ka seoseid serontoniini ja diabeedisarnase seisundi vahel. Seni on see molekul saanud saanud tähelepanu eelkõige keskse rolli tõttu rahulolu ja õnnetunde tekitamisel. Serotoniini vähenemist täheldatakse sageli just psühholoogilise stressi ilmnemisel ja paljud antidepressandid on suunatud närvisüsteemis serotoniini koguse suurendamisele. Diabeedisarnase seisundi sõltuvus serotoniinist tähendab, et sama aine vahendab tajutavast stressist tingituid muutusi üldisele ainevahetusele.
Saadud uus teadmine aitab paremini mõista juba epideemilise mõõtmeid omandanud suhkruhaiguse tekkimise põhjuseid ning kasutada äädikakärbseid selleks, et töötada välja paremaid ravi- ja ennetusmeetodeid. Teadlaste avastus kinnitab muu hulgas veelkord seda, et kroonilisest stressist hoidumine tagab parema elukvaliteedi.
ERR Novaator 11.07.2023
TÜMRI molekulaarsete bioteaduste teadmussiirde doktorant (tööstusdoktorant) Astrid Laidna kirjutab portaalis Novaator, et, rohepöördeks vajalike tehnoloogiate rakendamiseks on vaja suurtes kogustes erinevaid strateegilisi metalle. Mikroobidel põhinevad keskkonnasõbralikud tehnoloogiad võimaldavad nende metallide eraldamist mitte ainult maavaradest, vaid ka tööstusjäätmetest.
Astrid Laidna on Tartu Ülikooli molekulaarsete bioteaduste teadmussiirde doktorant ja BiotaTec OÜ teadur. Loeng salvestati "Teadus 3 minutiga" konkursi Tartu Ülikooli eelvoorus.
ERR Novaator, 01.02.2023
Ehkki vanu ja uusi Euroopa Liidu liikmesriike lahutava innovatsioonilõhe vähendamiseks on loodud mitmeid meetmeid, süveneb see jätkuvalt. Eluteadustele keskendunud analüüs viitab, et Lääne-Euroopa talentide impordi asemel tuleks panna rohkem rõhku kohaliku oivalisuse turgutamiseks.
"Laiendamismeetmed muutusid väga populaarseks seitsme-kaheksa aasta eest ning sinna investeeriti rohkelt nii poliitilist kapitali kui ka raha. Samas nägime igal aastal, kuidas nendega sihikule võetud innovatsioonilõhe kõigi mõõdikute alusel kasvab," nendib Toivo Maimets, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor.
Hiljuti ilmunud analüüsis uuris ta koos Heidi Ann Erbseniga, millised on olnud huvirühma Alliance4Life'i 12 liikme senised kogemused. Kuigi iga riiki esindab vaid üks teadusasutus, tehakse seal reeglina lõviosa valdkonna tippteadusest. Erbsen nentis, et uuemate liikmesriikide võimekus instrumentidest kasu lõigata erineb oluliselt. Mõnel pool ei õnnestunud meetmete raames üldse edukalt toetust taotleda. Teistel juhtudel polnud edukusemäära hindamiseks tarvilikku infot üleüldse olemas. Seeläbi kujutasid luubi alla võetud asutused kogemust ikka ja jälle õpiprotsessina.
Jaan-Juhan Oidermaa intervjuu Toivo Maimetsa ja Heidi Ann Erbseniga.
Novaator, 14.06.2023
TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geenitehnoloogia doktoriõppekava doktorant Kertu Liis Krigul kirjutab portaalis Novaator avaldatud loos, et juba paar antibiootikumikuuri kümne aasta jooksul muudab inimese sooles elavate bakterite kooslust pöördumatult. Inimestel tuleks oma antibiootikumide tarbimiskultuuri parandada ning kindlasti mitte tarvitada neid ravimeid arsti otsese ettekirjutuseta.
ERR Novaator 26.01.2023
2023. aasta Eesti Looduse esimeses numbris jätkub TÜMRI teadlaste artiklite sari. Käesolevas artiklis saavad sõna rakubioloogia kaasprofessor Lilian Kadaja-Saarepuu ja vivaariumi juhataja Sulev Kuuse.
Räägitakse, mida tähendab sõna „koekultuur“, miks tehakse katseid rakukultuuridega ja kuidas neid täpsemalt uuritakse. Artiklist selgub näiteks, millised on surematuks muutunud rakuliinid. Vastuse saavad ka küsimused, mis asi üldse on rakuliin ja mis on kloon ning kuidas loomseid rakke laboris kasvatatakse. Sellest kõigest annab ülevaate Eesti Looduses ilmunud põhjalik artikkel.
Koolinoori on vaja innustada ja õpetajaks olemine annab palju tagasi – nii võtavad oma muljed kokku üliõpilased, kes on rändava bioklassi ja geneetika õppepäevadega äratanud õpilastes huvi reaal- ja loodusteaduste vastu. Õpetaja olla on lahe!
Projektijuht Teele Eensaar kirjutab ajakirjas Universitas Tartuensis kahest õppeprojektist, rändavast bioklassist ja geneetika õppepäevadest ning annab ülevaate, milliseid õpilastele suunatud tegevusi instituudis veel tehakse.
Universitas Tartuensis November 2022, number 5
Tartu Ülikooli genoomika instituudi ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Andres Metspalu pälvis 11. novembril 2022 Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise töö eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel. Andres Metspalu on tegutsenud aastaid mitmekülgselt teaduskommunikatsiooni nimel.
Postimehes ilmus Andres Metspalu sulest pikem kirjutis, kus ta kirjutab enda uurimisvaldkonnast, oskusest suhelda meediaga ning selle olulisusest.
Eesti Teaduste Akadeemia uudis Tiiu Silla nimelise elutööpreemia kohta.
Novaatori uudis.
Tartu ülikooli teadusfilosoofia teadur Edit Talpsepp tutvustab Postimehe artiklis evolutsiooni nn kolmandat teed. Artiklis saab ka sõna TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kes selgitab mis on lahti «geeni» mõistega?
2022. aasta Eesti Looduse novembrinumbris jätkavad TÜMRI teadlased Karl Jürgenstein ja Sulev Kuuse eelmisel kuul ilmunud teemal polümeraasi ahelreaktsioonist (ingl polymerase chain reaction, PCR).
Käesolevas artiklis vaadatakse lähemalt meetodi rakendusvõimalusi. PCR kuulub näiteks teadlaste, arstide, põllumeeste ja farmatseutide töövahendite hulka. Seda meetodit saab edukalt kasutad diagnostikas, kohtumeditsiinis, patoloogias, paleontoloogias, isaduse tõestamisel, sordiaretuses, organismide geneetilisel muutmisel, kasvajaravis ja paljudes muudes valdkondades. Juttu tuleb ka Covid-19 diagnostikast PCR abil.
Alates 13. aprillist 2022 on Omicumi aatriumis punutud üle 500 ruutmeetri varjevõrke Ukraina abistamiseks. Seda suurt tööd veab eest rakubioloogia teadur Signe Värv. Tema käe all on võrke punumas käinud üle poolesaja vabatahtliku. Ajakirjanik Aime Jõgi käis uurimas, kuidas varjevõrgud sünnivad.
Artikkel PDF kujul avaldatud ajakirjaniku Aime Jõgi loal.
Tartu Postimees, 21.10.2022
Mis on PCR ja milleks seda kasutatakse? 2022. aasta Eesti Looduse oktoobrinumbris kirjutavad TÜMRI teadlased Karl Jürgenstein ja Sulev Kuuse polümeraasi ahelreaktsioonist (ingl polymerase chain reaction, PCR).
See on elegantne ja mitmekülgne tööriist, mis kuulub paljude geneetikute, biotehnoloogide, süstemaatikute ja biokeemikute arsenali. Õigupoolest on tänapäeval keeruline leida molekulaarbioloogia valdkonna teadustööd, mille raames ei ole seda meetodit rakendatud. Peale selle kasutatakse PCR-i laialdaselt näiteks diagnostikas ja kohtumeditsiinis.
Armeenia pealinn Jerevan rõõmustas sel suvel vähemalt 35-kraadise palavuse ja kauni loodusega. Sellises looduslikus paradiisis peetigi 10.–18. juulini 33. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO).
2022. aasta IBO-st võtsid osa 62 maa esindajad ja kolm riiki vaatlejatena (Afganistan, Boliivia ja Prantsusmaa). Eesti neljaliikmeline delegatsioon osales rahvusvahelisel jõuproovil juba 21. korda. Meie võistkonda kuulusid Vesta Selg, Karl Valter Oja (mõlemad Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi äsjased vilistlased), Adeele Must (Tallinna reaalkooli lõpetanu) ja Liisa Pata (Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilane).
IBO žürii töös osalesid Eesti delegatsioonist TÜ arstiteaduskonna kolmanda kursuse üliõpilane Mari Remm, hiljuti lõpetanud arst Ando Vaan, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi doktorant Karl Jürgenstein ja sama asutuse vivaariumi juhataja Sulev Kuuse.
Pikem artikkel ajakirja Horisont 2022. aasta 3. numbris.
Eesti õpilased said 10.–18. juulil Armeenia pealinnas Jerevanis peetud 33. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil kaks pronksmedalit ja aukirja.
Eesti žürii töös osalesid juhendajatena Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kolmanda kursuse üliõpilane Mari Remm ja äsja arstiteaduskonna lõpetanud Ando Vaan, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi doktorant Karl Jürgenstein ja vivaariumi juhataja
Sulev Kuuse.
Loe lähemalt Eesti Looduse 2022. a. augustikuu numbrist.
Geneetika mõjutab soolestiku mikrobioomi kooslust.
Mikrobioomi olulisus väljendub nii ainevahetusprotsesside, närvi- ja immuunsüsteemi kui ka paljude teiste protsesside töös ning toimimises organismis. Mikrobioomi ennast mõjutavad mitmed erinevad tegurid, mille sekka kuuluvad muu hulgas vanus, toitumine, ravimite tarbimine ja füüsiline aktiivsus. Geneetika mõju inimeste tervisele ja selle rolli erinevate haiguste juures on uuritud pikalt, kuid samas on mikrobioomi ning inimese geneetika vaheliste seoste uurimine alles algusjärgus.
Tartu Ülikooli värske doktor Kreete Lüll osales oma doktoritöö jaoks ülemaailmse konsortsiumi töös, mis koondas rohkem kui 18 000 inimese geeni- ja mikrobioomiandmeid. Töö eesmärk oli vaadata, kuidas mõjutab geneetika soolestiku mikrobioomi kooslust.
ERR Novaator 04.07.2022
Ajakirjas Horisont ilmus artikkel Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimehe ja Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja, Sulev Kuuse sulest.
Üle kahe aasta peeti sel kevadel Eesti bioloogiaolümpiaad reaalselt, sedapuhku 61. korda. Piirkonnavoorude põhjal oli Tartusse Tartu ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituuti kutsutud 59 õpilast 29 koolist: 1 üheksandast klassist, 13 kümnendast, 25 üheteistkümnendast ja 20 kaheteistkümnendast klassist. Kahepäevase jõuproovi lõpetas 55 õpilast. Rohkem infot Horisondi 2022 a. 3. numbrist.
2022. a. juunikuu Eesti Looduse numbris jätkavad TÜMRI teadlased Osamu Shimmi, Tambet Tõnissoo ja Sulev Kuuse eelmises kuus ilmunud artiklit, kus anti ülevaade biokuvamisest. Seekord räägivad teadlased, kuidas saab jälgida molekule ja rakuorganelle ning mil moel võivad uued meetodid olla kasulikud meditsiinis.
Kuidas muuta reaalajas nähtavaks rakkudes toimuvaid dünaamilised protsessid ja sündmused, mis muidu inimsilmale märkamatuks jäävad? Kuidas kuvada eluskudesid ja milline on selle tähtusus tänapäeva meditsiiniuuringutes. Põnev lugemine TÜMRI teadlaste poolt kõikidele teemast huvitatutele!
2022. a. maikuu Eesti Looduse numbris avaldasid TÜMRI teadlased Osamu Shimmi, Tambet Tõnissoo ja Sulev Kuuse artikli, kus teemaks on põnev tehnoloogia: biokuvamine.
Biokuvamine (inglise keeles bioimaging) ehk reaalajas pildistamise tehnoloogia (inglise keeles real-time imaging) võimaldab visualiseerida eluprotsesse, sekkudes võimalikult vähe. Nii saab jälgida, kuidas moodustuvad organid, kuidas rakud migreeruvad, kasvavad, uuenevad, eristuvad ja lähevad apoptoosi ning mismoodi arenevad tüvirakud.
Tartu Ülikooli üldise ja mikroobibiokeemia kaasprofessor Priit Väljamäe uurib seda, mil moel mikroorganismid oma ensüümidega tselluloosi suhkruteks lagundavad. Fotosünteesiga moodustub Maale iga aastaselt umbes 200 miljardit tonni süsinikku sisaldavat elusainet. Mõistagi see kõik lagundatakse ja võetakse kasutusse. Kuidas aga lõigata tükkideks kristalselt tugevaid tselluloosi- ja kitiinimolekule? Just nende ensüümide uurimisega Priit Väljamäe tegelebki. Need ensüümid aga on nanomasinad, millesse peab tselluloosiahel sisse minema nagu veidi turritav niit imepeenikesse nõelasilma. Siis hakkab ensüüm tselluloosist «suhkrutükke» välja kaksama. Miks see aga väga kiiresti ei saa toimuda? Sellele saategi vastuse Kukkuvast Õunast. Vihjena: Priit Väljamäe lemmikteemaks on selles osas pudelikaelad.
Kukkuv Õun on Kuku raadio loodus-teadussaade mis uurib mingisugust teadussaavutust, -nähtust -valdkonda või -probleemi. Saadet toetavad Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Saatejuht on Marek Strandberg, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli orgaanilise keemia erialal cum laude.
Tervishoius, toidutööstuses ja ühiskasutatavatel pindadel on mikroobide tõrjumine vajalik, et ennetada haiguste levikut. Tallinna Tehnikaülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi doktoritöö, mille kaitses Merilin Rosenberg, osutab aga, et mikroobivastaste pinnakatete efektiivsust testitakse sageli liiga leebetes tingimustes. Samuti esitletakse töös uusi pinnakatteid, mis võitlevad mikroobidega mitmel rindel.
Oma äsja kaitstud doktoritöös analüüsis Rosenberg, kes töötab TÜMRI-s antimikroobsete pinnakatete spetsialistina professor Angela Ivaski uurimisgrupis, uudseid tsinkoksiidi (ZnO) ja tsinkoksiid/hõbeda (ZnO/Ag) nanoosakestega kaetud mikroobivastaseid pindasid. Nende pindade efektiivsust hinnates tõdes ta, et praegu laialdaselt kasutatavad standardsed hindamistestid ei pruugi anda lõpliku toote kohta tõest pilti. Seega pakkus ta välja võimalused, kuidas selliste antimikroobsete pindade mõju elulähedasemalt testida.
ERR Novaator 31.03.2022
Imetajate karvad toimivad isolatsioonina, aitavad kaitsta päikesevalguse, niiskuse ja hõõrdumise ning parasiitide ja mikroobide eest. Ühtlasi aitavad nad kujundada kaitsevärvust ja toimivad sotsiaalse signaalina, näiteks saab karvu turritada.
Miks üldse on vaja loomadel karvu ja mille tõttu on mõnel imetajal karvakate kadunud? Kuidas seletada geneetika abil karvutuid koeri ja kasse? Kuidas põhjustab WNT-signaalirada selle, et inimesel pole karvu peopesades, randmete kõhtmisel osal ning jalataldadel?
TÜMRI arengubioloogia õppetooli juhataja, kaasprofessor Tambet Tõnissoo, kirjutab ajakirjas Eesti Loodus teemal: „Kuhu küll kõik karvad jäid?“
Ebatavalise pärmi valmistatava ensüümiga saab valmistada vähelevinud ja haruldasi suhkruid, mis praegu on kallid või ei ole neid üldse võimalik osta. Neist omakorda võiks olla kasu rasvumisepideemia leevendamisel, selgub Eliis Grigori õpilasuurimusest.
Rasvumine on tänapäeva maailmas laialt levinud terviseprobleem, mis suurendab oluliselt paljude tõsiste haiguste esinemissagedust. Sellega kaasnevalt on kasvanud näiteks risk haigestuda veresoonkonna haigustesse, teist tüüpi diabeeti ja kõrgvererõhutõppe, kirjutab Triinu Visnapuu ajakirjas Akadeemiake.
Eliis Grigori (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass) õpilastöö „Ebatraditsioonilise pärmi Blastobotrys adeninivorans maltaasi AG2 aktiivsuse määramine ja biokeemiliste omaduste kirjeldamine“ (juhendajad: HTG bioloogia õpetaja Saima Kaarna, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kaasprofessor Triinu Visnapuu) sai 2021.a. õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes I koha ning Eliis esindas Eestit ka Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil.
ERR Novaator 16.02.2022
10. jaanuaril avati Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi teadus- ja õppehoonetes kolm liikumisrada, mis pakuvad kosutavaid harjutusi nii majade asukatele kui ka külalistele.
Ajakiri Universitas Tartuensis, 02-2022
Rapsipõldude ja õunaaedade lähistel elavate kimalaste maos elab märksa vähem puuviljasuhkrust sõltuvaid baktereid. Nende arvukuse vähemine võib muuta muuta aga tolmeldajad omakorda vastuvõtlikumaks haigustekitajatele.
Hiljuti ilmunud töös uuris TÜMRI üldise ja mikroobibiokeemia kaasprofessor Priit Jõers koos TÜ teaduri Indrikis Kramsi ja oma Läti kolleegidega, miks kimalased tehismaastikel kehvemini vastu peavad. Varasemate tööde põhjal kahtlustas töörühm, et oma roll võib olla siinkohal soolestikus elavatel bakteritel. Kui inimeste puhul on muutunud mikrobioomist rääkimine juba moesõnaks, siis teiste liikide puhul on pööratud selle olulisusele vähem tähelepanu.
ERR Novaator, 31.01.2022
Akadeemik, TÜMRI emeriitprofessor Arvi Freiberg arutleb teemal, kas teadmistel on piirid ning vastab, et info plahvatusliku kasvu ajastul, kus arvatakse näiteks, et teaduslike teadmiste hulk kahekordistub iga üheksa aastaga, ei suuda inimkond ühel hetkel enam infot luua ja säilitada.
Infol on mass, ka füüsikaliselt mõõdetav, mis info kasvule piirid seab.
Postimees, 22.01.2022
Tartu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi kokkuvõte siseterviseraja avamisest 10. jaanuaril 2022.
10. jaanuaril 2022 Tartu ülikoolis avatud terviserada kutsub inimesi keha ja vaimu turgutama mööda koridore, fuajeesid ja treppe. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi sporditeekonnal jätkub tegevusi kokku 630 meetriks.
Tartu Postimees, 11.01.2022
Omicumi aatriumis saab 17.-30.01.2022 vaadata näitust «Mere taga on Maa».
Näituse avamine 17. jaanuaril meelitas kohale hulga rahvast, kes tulid tervitama piltide autorit, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhatajat Sulev Kuuset, kes ühtlasi tähistas näitusega oma 60. sünnipäeva.
Tartu Postimees, 18.01.2022
Ajakirja Eesti Loodus 2021. a. detsembrinumbris ilmus TÜMRI arengubioloogia õppetooli juhataja ja arengubioloogia kaasprofessori Tambet Tõnissoo sulest põnev artikkel, milles ta kommenteerib kalifornia kondorite partenogeneesi. Info põhineb San Diego loomaaia hiljutisest teatest, et sealsete kalifornia kondorite (Gymnogyps californianus) geeniuuringu käigus on selgunud erakordselt huvitav fakt: kaks isaslindu, üks koorunud 2001. aastal ja teine 2009. aastal, on pärit seemnerakuga viljastamata munast.
Mis nähtus on partenogenees ehk neitsissigimine seletatakse kaasprofessor Tõnissoo poolt hästi lahti. Samuti kirjeldatakse neitsissigimise erinevust tavapärasest viljastumisest ning mainitakse põnevaid fakte laboratoorsetest katsetest. Väärt lugemine kõikidele bioloogiahuvilistele!
2021. a. detsembris avaldati ajakirjas Eesti Loodus populaarteaduslik artikkel elektronmikroskoopiast. Kirjutis on järg mikroskoopiateemalisele seeriale, mis on varasemalt samas ajakirjas ilmunud.
Artikli autorid on TÜMRI teadlased Artjom Stepanjuk, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse. Selgitatakse elektronmikroskoobi tööpõhimõtet, kirjeldatakse erinevaid elektronmikroskoopia meetodeid ja mitmesuguseid tehnikaid, kuidas uuritavaid proove ette valmistatakse.
Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa hinnangul on koroonaviiruse omikroni tüve levikust tingitud valitsuse ettevaatlikkus koroonapiirangute seadmisel adekvaatne ning ilmselt paari nädala pärast ollakse uue tüve suhtes targemad.
Informatsiooni uue viirustüve kohta koguneb Maimetsa kinnitusel sõna otseses mõttes tundidega. Praeguseks ei ole siiski ühtegi tõestust, et tegemist oleks agressiivsema tüvega, et see seonduks paremini või tekitaks raskemat haigestumist või hoiduks tekkinud antikehadest, mis on vaktsiini või põdemise toimel tekkinud.
ERR Uudised 01.12.2021
Eesti Teadusagentuuri poolt hallatud veebilehel “Research in Estonia” ilmus artikkel Alar Karisest ja tema teekonnast teadlasena:
Värskelt valitud Eesti president Alar Karis oli varem tipp-arengubioloog.
Läbi ajaloo on akadeemilise taustaga presidente olnud harva. Ainult ühel Ameerika Ühendriikide presidendil, Woodrow Wilsonil, oli doktorikraad. Vähemusel praegustest Euroopa riigijuhtidest on kõrgeim akadeemiline kraad. Kõige kuulsam on ehk Saksamaa kantsler Angela Merkel (doktorikraad kvantkeemia alal). Austria presidendil Alexander van der Bellen'il, kes muide on Eesti juurtega, on doktorikraadi majandusteaduses. Sellesse nimekirja saab nüüd lisada ka Eesti presidendi, Alar Karise, kes lisaks Tartu Ülikooli rektoriametile on olnud ka TÜMRI direktor ja arengubioloogia professor.
Reseach In Estonia, 8.11.2021
2021. a. oktoobri lõpus andis USA toidu- ja ravimiameti (FDA) ekspertkogu heakskiidu Pfizeri vaktsiini manustamiseks 5–11-aastastele lastele. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimetsa sõnul tuleks enne laste vaktsineerima tõttamist mahukamad uuringud ja vähemalt FDA ametlik heakskiit ära oodata. Intervjuus tuli teemaks ka immuunvastuse tekkimise dünaamika, kust selgub kas on mõtet mõõta antikehade taset organismis.
ERR Novaator 28.10.2021
Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon EMBO avaldas 26.10.2021 Eesti-teemalise alamlehe, kus saavad sõna TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets ja mikrobioomika kaasprofessor Elin Org.
Toivo Maimetsaga tehtud intervjuu kannab pealkirja “I work with widening instruments only with one aim – to get rid of them”. Selles intervjuus räägib Maimets oma teadlaskarjäärist ja teaduse tegemise võimalustest Eestis aastal 2021.
EMBO 26.10.2021
Teadlaste ja mesinike koostöös luuakse praegu nii Eestis kui maailmas ainulaadset DNA-põhist meetodit mee koostise, ehtsuse ja päritolu tuvastamiseks, et tulevikus oleks võimatu esitada võltsitud mett kodumaiste mesilindude töö pähe. „Selline lähenemine, kus uuritakse kogu toidus olevat DNA-d, on väga uuenduslik nii Eestis kui ka mujal maailmas,” selgitas Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse toiduvaldkonna projektijuht ja bioinformaatik Kairi Raime.
Postimees, 14. oktoober 2021
2021. a. oktoobrikuu Eesti Looduse numbris avaldasid TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse artikli, kus teemaks on rakkude loendamine ja sortimine. Kirjutis on jätkuks varasemalt samas ajakirjas ilmunud mikroskoopiateemadele.
Mõnikord on teadlastel tarvis teada, kui suure osa hõlmab kindel rakutüüp rakkude segapopulatsioonist. Näiteks soovivad arstid teada, mitu protsenti patsiendi vererakkudest on valgelibled või kui palju leidub luuüdiproovis kasvajarakke. Rakkude sortimine kas kuju, suuruse või pinnamarkerite järgi on vajalik selleks, et lahendada teaduslikke probleeme nii hematoloogias, tsütogeneetikas kui ka tüvirakkude uurimisel. Samas annab võimalus rakke sortida meedikutele vabamad käed, et näiteks eraldada patsiendi vereseerumist pahaloomulisi rakke.
Jämesoolevähk on keeruline rahva tervist mõjutav probleem, mille varajane diagnoosimine on kriitilise tähtsusega, sest nimetatud vähitüüp on üks kõige suurem vähist tingitud surmade põhjustaja.
01.10.21 avaldati Tartu Ülikooli teadlaste sulest ilmunud teadusartikkel «Soole mikrobioomi analüüs peitvere testi tuubidest, mis võimaldaks parandada jämesoolevähi sõeluuringute läbiviimist», milles analüüsitakse võimalust, mis võib tulevikus pakkuda täpsemat ja hõlpsamat võimalust jämesoolevähi diagnoosimises. Töö autorid on Kertu Liis Krigul (LTMR doktorant), Oliver Aasmets, Kreete Lüll, Tõnis Org (LTMR kaasprofessor) ja Elin Org.
Igal aastal tuvastatakse jämesoolevähk peaaegu tuhandel eestlasel, surmaga lõppevaid juhtumeid on viiesaja ringis. Tulevikuprognoos pole helge, sest haigestumissagedus kasvab aastatega. Kõige sagedamini diagnoositakse jämesoolevähki pärast 50 eluaastat.
Postimees, 04.10.2021
TÜMRI vivaariumi juhataja Sulev Kuusega tegi intervjuu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi, seoses Tuuli Puhveli ja Sulev Kuuse ühisnäitusega „Unenäoline Tiibet – 20 aastat hiljem”. Näitus on avatud Tartu Ülikooli Raamatukogu kolmanda korruse laenutusala vahetus naabruses (Struve 1, Tartu) 7. septembrist kuni oktoobri lõpuni. Artikkel Tartu Postimehes ilmus 17.09.2021 ja artikli täisteksti avaldame PDF kujul ajakirjaniku loaga.
Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimehe Sulev Kuuse kirjutas kokkuvõtva artikli, mis ilmus 2021. a. septembri-oktoobri ajakirjas Horisont. Saab lugeda põhjalikku ülevaadet selle aasta bioloogiaolümpiaadist (5.–6. juunil Tartus), mis oli järjekorras 60-s. Samuti saab lugeja teada, kuidas oli korraldatud 32. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO), mis toimus Portugali eestvedamisel virtuaalselt 18.–23. juulil.
25.08.21 kaitses instituudis bioinformaatika alal doktoritöö Kairi Raime. Tema doktoriväitekirja pealkiri on „The identification of plant DNA in metagenomic samples“ („Taimede DNA tuvastamine metagenoomsetest proovidest“). Tööd juhendas bioinformaatika professor Maido Remm.
Toit ja ravimtaimed ei tule tänapäeval vaid inimeste endi või nende vanavanemate tagaaiast, mistõttu pole alati kõige kergem veenduda, kas pakendis on just see, mida seal väidetakse olevat. Uue võimaluse võib nüüd selleks anda Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö raames loodud metoodika, mis võimaldab tuvastada liike lühikeste DNA järjestuste põhjal isegi töödeldud toidus.
"Inimene tahab teada, millest koosneb tema toit ja mõnedele, näiteks toiduallergiaga inimestele, ei ole see lihtsalt huvipakkuv informatsioon, vaid see on ka oluline nende tervise ja ohutuse seisukohalt. Juba väike kogus allergeensete taimede jääke võib tähendada nende jaoks anafülaksiat või halvimal juhul surma," sõnas Kairi Raime, doktoritöö autor ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse bioinformaatik.
ERR Novaator 11.09.21
Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. septembri numbris kirjutavad järjekordse peatüki mikroskoopiast TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse.
Selle seeria kolmandas artiklis räägitakse meetoditest, kus on ületatud valgus- ja fluorestsentsmikroskoopia lahutuse piir. Superlahutusmikroskoopiaga saab vaadelda nii raku pinnal kui ka raku sees ultrastruktuure suurusjärgus 10 nanomeetrit.
Ehkki alates koroonapandeemia puhkemisest on tehtud kliinilisi katseid ligi 4000 ravimiga, pole sellel rindel veel seni suuri edulugusid olnud. Nõnda peab lootma nakatumise ennetamisel ja haiguse leevendamisel vaktsiinide peale, nendib Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
ERR Novaator 26.07.2021
Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. augustikuu numbris kirjutavad TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse järje eelmisel kuul ilmunud artiklile mikroskoopiast ja selle rakendusvõimalustest.
Selle seeria teisest artiklist leiab lugeja vastuseid küsimusele, kuidas vaadatakse elusate rakkude sisse. Luubi all on faasikontrastmikroskoopia, lahutatud interferentskontrasti mikroskoopia, fluorestsentsmikroskoopia ja konfokaalmikroskoopia.
Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets kommenteerib ivermektiini ümber toimuvat ja selgitab, kuidas viiakse läbi kliinilisi uuringuid. Tegemist on range süsteemiga, mille alused lepiti kokku 50–60 aastat tagasi. "Esimene reegel on see, et uuring peab olema topeltpime, mis tähendab, et nii katsealused kui ka uurijaid ei tohi teada, millistesse rühmadesse katsealused on määratud. Teiseks peab uuring olema randomiseeritud ehk kontrollgrupp ja uuritav grupp peavad olema juhuslikult valitud. Kolmandaks peab igas uurimisfaasis olema piisavalt palju uuritavaid," selgitas Maimets.
Teadusartiklite kvaliteedi üks tagatis on eelretsenseerimine. "Enamus sellest, mis tagasi lükatakse, ei näe mitte kunagi ilmavalgust. Seega ma ütleks, et jäämäe alumisest osast oleme me jagu saanud. Paratamatult tuleb aga ette, et andmeid võltsitakse tahtlikult. Seda juhtub palju rohkem, kui me tahaksime," sõnas Maimets.
ERR Novaator 12.08.2021
TÜMRI vilistlane ja hetkel Oxfordi Ülikoolis laborijuhatajana töötav Siim Pauklin, kes töötab meie instituudis ka jätkuvalt külalislektorina, kirjutab Postimehes, miks vaktsineerimine COVID-19 vastu kujutab endast praegusel pandeemiaajastul samasugust ühiskondlikku kokkulepet nagu näiteks mistahes üksikisiku vabaduse piiride seadmine.
Inimühiskonnas on seadused ja piirangud paratamatud, pandeemia tingimustes ei tohiks selles keegi kahelda.
Postimees 29.07.2021
18.07–23.07 toimunud 32. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad oli Eesti jaoks edukas: kõik neli osalenud õpilast pälvisid medali!
Eesti võistkonda juhendasid ja õpilastele olid tööde tõlkimisel abiks Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ja doktorant Karl Jürgenstein, arstiteaduskonna doktorant Kristina Põšnograjeva, 6. kursuse üliõpilane Ando Vaan ja 2. kursuse üliõpilane Mari Remm.
Bioloogiaolümpiaadil võtsid omavahel mõõtu 76 riigi neljaliikmelised võistkonnad kokku 304 õpilasega. Eestit esindasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetanud Johan Tamm, Tallinna Reaalkooli äsjased vilistlased Sofia Marlene Haug ja Kaur Reidma ning sügisest 11. klassi minev Claudia Olev. Tartu Postimees avaldas intervjuu Eesti võistkonna juhendaja Sulev Kuusega ja hõbemedali pälvinud Johan Tammega.
Tartu Postimees, 28.07.21
Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. juulikuu numbris kirjutavad TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse mikroskoopiast ja selle rakendusvõimalustest.
Artiklist leiab lugeja vastuseid küsimustele, mis puuduvatad mikroskoopia ajalugu ja füüsikalist põhimõtet. Tutvustatakse erinevaid mikroskoopide tüüpe ja antakse nõu, mille alusel võiks huviline endale sobiva mikroskoobi valida. Artikli autorid ütlevad kokkuvõtteks: "Mikroskoopia on imeline ja see, mida võib näha, kasutades mitmesuguseid mikroskoopia meetodeid, on vaimustav."
Antibakteriaalsete omadustega nanomeetri suuruses hõbe võib inimkehasse jõuda läbi selle kasutuse meditsiinis, desovahenditega ja töödeldud tekstiilide kaudu. Inimkehasse jõudes ei põhjusta nanohõbe erilisi vaevusi. Kehas liikvele minnes muundub see kiiresti mõneks orgaaniliseks kompleksiks ja seejärel raskesti lahustuvaks sulfiidiks, selgus Eesti teadlase osalusel valminud uuringust.
"Hõbe on huvitav aine: nii kui see mingisuguse orgaanilise molekuli või rakuga kokku puutub, hüppab see kohe justkui sinna külge kinni," ütleb Angela Ivask.
Tartu Ülikooli geneetikaprofessor oli üks autor rahvusvahelises uuringus, kus uuriti nanohõbeda kuhjumist ja sellega toimuvaid muutusi inimese valgetes vererakkudes. Ehkki nanohõbedat on uuritud varemgi, oli see töö esimene, kus jälgiti üksikasjalikult nanohõbeda seostumist ja muutusi üksiku raku tasandil.
ERR Novaator 21.05.2021
Meedia ARHIIV Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut 2016-2021 (PDF)